Sööma õppimine

Kui hakkate talle lisatoitu pakkuma, siis ta ei tea veel, kuidas seda süüa. Kõik, mida ta on siiani õppinud, on oskus imeda rinnast või pudelist. Niisiis, söömine on oskus, mida laps peab veel õppima. Osa sellest oskusest on oskus õigesti suud liigutada ja võtta sööki lusikalt. Söömise õppimine arendab ka lapse suulihaseid, mida tal läheb vaja selleks, et hiljem suuremate ampsudega hakkama saada ning samuti selleks, et areneks kõne.

Tutvustage talle erineva konsistentsiga sööke järk-järgult, alustades püreest

Sööma õppimine võib tunduda keerulise ülesandena, aga suurim tähtsus selles protsessis on sellel, et imikule tutvustatakse erineva konsistentsiga sööke järk-järgult. Esiteks peab laps harjuma tundega, et suus on midagi kõva, tuleb õppida, kuidas suunata sööki suus edasi ja tagasi, ja kuidas seda alla neelata. Sellepärast on kõige parem lisatoiduga alustada, andes talle ühtlase massiga sööki, sest sellega saab ta kergesti hakkama ja see on kergelt seeditav.

… ja veidi tahkema konsistentsiga sööki

Kui Teie laps saab juba hakkama ühtlase püree söömisega, siis järgmine samm on õppida närima. Sellel etapil vajab ta toitu, mis on tahkema konsistentsiga. Toidu alla neelamiseks peab laps lõuga veidi üles ja alla liigutama.

… väiksematelt tükkidelt suurematele

Kui laps saab pingutamata hakkama tahkema toiduga, on käes aeg alustada kolmanda sammuga, mis tuleb teha lisatoiduga alustades. Teda tuleb õpetada, kuidas hakkama saada väikeste ja suurte söögitükikestega.

… ja seejärel minna üle lapsele sobivatele toitudele

Väike laps peab olema rõõmus ja söök peab olema mitmekesine, et ta selle vastu huvi ei kaotaks. Nüüd on ta valmis närima "täiskasvanulikumaid" toite. Naljakad toiduvormikesed aitavad hoida lapse huvi söögi juures ajal, mil ta õpib ise sööma.

Tutvustage talle järk-järgult uusi maitseid

Sööma õppimine aitab ka järk-järgult maitseid tundma õppida. Alustades lisatoidu andmisega, peab laps harjuma teiste maitsetega, mis erinevad piima maitsest. Lastel on kaasasündinud kalduvus armastada magusamat toitu, sellepärast on algul lihtsam harjuda söögiga, millel on loomulikult magus maitse. Sellised köögiviljad nagu porgand, kaalikas, kartul, pastinaak, kõrvits, muskaatkõrvits, hernes, bataat, ning ka sellised puuviljad nagu pirn, õun, aprikoos, banaan ja mango on head lisatoidu andmisega alustamiseks. Need on kasulikud, et valmistada last ette uuteks maitseelamusteks.

Ka eelistatumaid maitseid tuleb tundma õppida, sellepärast on oluline harjutada last mitmesuguste magusate ja pikantsete maitsetega suhteliselt vara.

Kuidas tutvustada oma lapsele uut toitu?

Sööma õppimiseks läheb aega. Sellepärast olge kannatlikud, kuni Teie laps harjub tundega, et söök on suus ja kuni ta õpib seda närima.

Harjumus, millist sööki eelistatakse, luuakse esimese eluaasta jooksul, ja sellepärast on tähtis söögi mitmekesisus, sest kaheaastaseks saades on see harjumus juba suhteliselt kinnistunud ja säilib kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni.

On mõned nipid, mida saab kasutada, et aidata oma lapsel ületada ebameeldivust uute maitsete suhtes, peamine on aga mitte muretseda, sest mõnest toidust võib laps keelduda isegi 15 korda!

  • Planeerige uute maitsete "degusteerimine" ajale, kui Te ei ole stressis ja kui laps on ärkvel ja õnnelik – tavaliselt on hilised hommikutunnid hea aeg selliseks tegevuseks.
  • Lapsele ei ole hea uusi toite tutvustada siis, kui ta soovib piima juua. Sellepärast andke talle enne uue toidu pakkumist pool tavalisest piima annusest. Siiski pidage silmas, et liiga palju piima ei jäta ruumi teise toidu jaoks.

Lapsed keelduvad tihtipeale sellest, mida nad ei tunne. Sellepärast proovige neid tutvustada, paigutades söögitükikesed lauale või toitmistooli kandikule. Laske lapsel sellega mängida ja seda vaadata, enne kui proovite seda lusikast pakkuda.

Võimalik, et ta soovib ise lusikat kontrollida. Olge valmis selleks, et laps, tema ümbrus ja Teie ise võite mustaks saada. Lubage oma lapsel lusikas kätte võtta ja juhtige seda tugevalt suu suunas ning loodetavasti jõuab see lõpptulemusena ka suhu.

Veel üks variant - kasutage kahte lusikat. Ühega saate last toita, teisega aga laske tal endal eksperimenteerida (see ei põhjusta ainult mustust, vaid ka suurt rõõmu).

Mida teha, kui laps on pirtsakas?

Lastel, kes söövad ainult oma lemmiktoitu, ei arene soov proovida erinevate söökide maitset ja nad muutuvad pirtsakaks. Sellepärast ei tasu liiga palju muretseda. Peaaegu kõik lapsed läbivad sellise „pirtsaka” söömise etapi, sellepärast on kõige tähtsam veenduda, et lapse söögikorrad oleksid mitmekesised.

Et julgustada last mitmesuguseid toite proovima, katsetage neid nippe:

  • muutke söögikorrad lõbusaks, pakkudes toitu rõõmsate vormikestena või lõbustate nägudega taldrikult;
  • näidake eeskuju, maitske ise, näidates lapsele hääli tehes, kui maitsev toit on, et ta saaks aru, et see on väga hea asi ja tahaks Teie eeskujul seda maitsta;
  • söögi ajal pakkuge väikeseid portse erineva maitsega toitudest. Kui lapsele üks toit ei meeldi, saab ta proovida mõnda teist (siiski ei pea see alati olema tema lemmiktoit);
  • väikesed portsud on vähem hirmutavad ja saate alati natuke juurde anda, kui lapsele uus toit maitseb;
  • Kui laps sülitab söögi välja, olge kannatlik ja proovige mõnel teisel päeval veelkord, alguses võiks uue toidu väheses koguses tema lemmiktoiduga segada. See on küll pikaajaline protsess, kuid selle tulemusena laps tänab Teid;

Pirtsakate laste jaoks on oma trikid ja varsti saame valmis ka juhised, mida sellisel juhul ette võtta. Saate lugeda sellest, kuidas tegutseda, kui peres on vanem laps, kes juba on väga pirtsakas sööja.