Lapsed vajavad teistsugust toitu

Lapse kasvades muutuvad tema toitainevajadused, mis tähendab, et terve arengu toetamiseks tuleb igas arenguetapis tagada toitainete ja energia õige tasakaal. Lapse kõht on täiskasvanu omast ligi kümme korda väiksem. Seega on oluline, et iga väike lusikatäis, mida laps sööb, oleks täisväärtuslik.

Just sellepärast peavad lapsed sööma päeva jooksul regulaarselt väikeseid portsjoneid, mitte piirduma vaid mõne suurema söögikorraga.

Mitmekülgne toitumine on kõige olulisem

Mitmekülgsus lisab elule vürtsi! Alates hommikusöögist kuni päeva peamise toidukorra ja magustoiduni on oluline jälgida, et lapse toidusedel koosneks mitmesugustest toitudest, seda eriti esimesel eluaastal, mil kujunevad tema toidueelistused. Umbes teisest kuni kaheksanda eluaastani hakkavad need eelistused kinnistuma. Sellepärast pakkuge lapsele kindlasti punast liha, linnuliha, kala, erinevaid puu- ja juurvilju, piimatooteid, riisi, pastat ja kartulit.

Kuna eri toidud sisaldavad erinevaid toitaineid, siis tasakaalustatud menüü pakkumiseks ja terveks arenguks on vaja tagada, et laps saab mitmekesist toitu. Kuid on üks väga oluline vitamiin, mille vajaliku koguse tagamiseks ei pruugi piisata ainult toidust. See on D-vitamiin.

Vitamiini, mida tuntakse ka kui päikesevitamiini, toodab lapse organism suvepäikese käes viibides. Kahjuks on Baltimaades kliima selline, et lapse organismil on raske toota D-vitamiini piisavas koguses, et tagada luude normaalne areng. Ja kuna seda vitamiini sisaldavad ainult vähesed toiduained (nt maks, rasvane kala ja munad), siis paljud lapsed ei saa seda piisavalt.

Erinevad toiduained ja nende eelised

Missugused toiduained kuuluvad erinevatesse toiduainetegruppidesse ja kui sageli tuleks neid lapsele anda? Alljärgnevad viited peaksid Teid aitama.

  • Tärkliserikkad toiduained– leivatooted, teraviljatooted (sh pasta ja riis) ja kartulid. Need toiduained annavad lapsele tema kasvuks ja arenguks vajalikku energiat. Andke lapsele üks portsjon igal toidukorral ja mõnede vahepalade ajal.
  • Puu- ja köögiviljad – värsked, külmutatud, konserveeritud ja kuivatatud puu- ja köögiviljad. Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalne, mis on lapse arengu jaoks olulised. Ideaalis võiksite pakkuda väheses koguses eri värvi puu- ja köögivilju iga toidukorra ja vahepala ajal.
  • Piim, juust ja jogurt – need toiduained sisaldavad rohkelt valku, kaltsiumi, teatud vitamiine ja mineraale. D-vitamiiniga rikastatud piimajoogid aitavad tagada, et lapse organismis on piisavalt vitamiine. Laps vajab päevas vähemalt kolm korda piimatooteid, kas siis joogina või toiduna.
  • Liha, kala ja alternatiivid – liha, kala, munad, pähklid ja kaunviljad nagu läätsed, aedoad, kikerherned ja harilikud herned. Need toiduained sisaldavad valku, rauda ja oomega-3-rasvhappeid. D-vitamiini sisaldavad rasvased kalad: heeringas, makrell ja lõhe, samuti maks ja munad. Pakkuge neid toiduaineid üks või kaks korda nädalas neile, kes söövad liha, või kaks-kolm korda päevas taimetoidul olevale lapsele.
  • Suure rasva- ja suhkrusisaldusega toiduained – suure rasva- ja suhkrusisaldusega toiduained on näiteks õlid, või, koogid ja küpsised. Rasvad ja suhkrud annavad palju energiat, mida laps vajab, kuid samas sisaldavad need vähe vitamiine ja mineraalne. Nii et neid kõiki võite oma lapsele pakkuda, kuid kindlasti mitte põhitoiduks ja ärge kasutage neid ühe või teise toiduainetegrupi asendamiseks.
Jälgige soola kogust

Jälgige, et lapse toidus ei oleks liiga palju soola ja ära lisage seda ise, sest see võib koormata lapse arenevaid neere. Tegelikult ei tohiks laps tarbida üle 1 g soola päevas, mis on vaid 1/6 täiskasvanute maksimaalsest soovituslikust kogusest.

Piim on lapsele oluline

Rinnapiimast võõrutamise ajal on piim jätkuvalt olulise tähtsusega, sest spetsiaalselt lastele mõeldud piimast saab laps kõik organismi jaoks vajalikud vitamiinid, mineraalid, rasvad ja valgud, seda eriti võõrutamise varases etapis.